Neljas semiootika suvekool

17.–24. august 1970

Neljas suvekool, mille teemaks oli “Semiootika ja kultuur”, toimus Tartus. Seda suvekooli on peetud sündmuseks, mille käigus jõudis Tartu-Moskva koolkond uuele arengutasemele. Kui esmalt liiguti loomuliku keele kui primaarse modelleeriva süsteemi uurimiselt sekundaarsete modelleerivate süsteemide (mütoloogia, folkloor, religioon, verbaalsed ja mitteverbaalsed kunstid jne) juurde, tegeleti viimaste uurimiseks lingvistiliste ja semiootiliste meetodite otsimisega, siis neljandast suvekoolist peale hakati tegelema modelleerivate süsteemide omavaheliste suhete ja kultuuri kui modelleerivate süsteemide süsteemi uurimisega. (Revzina 1971: 222-223). Suvekooli lähtekohaks oli idee, et kõrvuti üksikute modelleerivate süsteemide uurimisele suhteliselt autonoomselt on võimalik ka lähenemine, mis vaatleb neid kultuurisemiootika erinevate aspektidena, uurides kultuuri kui semiootilise terviku ülesehitust ja arengut.

Suvekooli teemadeväli oli endiselt mitmekesine. Arutati seda, milliseid märke erinevad modelleerivad süsteemid kasutavad, tegeleti nii konkretsete modelleerivate süsteemide eripärade kui ka ühisjoonte uurimisega, kultuuri kui süsteemide süsteemi semiootilise uurimise võimalustega.

Suvekoolis osales 18. augustil külalisena ka ameerika semiootik Thomas Sebeok, kes pidas seal ettekande märgitüüpidest. Hiljem on ta meenutanud, et suvekoolis peetud arutelud ja vaidlused olid sütitavad, jätkusid lõunapausil ning kõige produktiivsemad ja meeldejäävamad vestlused peeti vabadel hetkedel metsas jalutades (Sebeok 1998).

1970. aastal lahkus koolkonna tegevust toetanud Klement rektoriametist ning uue rektoriga ei laabunud koostöö enam sama hästi. Väljaannete avaldamisel tekkis raskuseid: nende mahtu vähendati, artikleid tsenseeriti, ilmumine venis. Keerulisemaks muutus ka suvekoolide korraldamine. 

Vaata lisaks:

Tartu-Moskva semiootikakoolkond: algus, tegevus ja põhiideed

Koolkonna kujunemine ja tegevus Boriss Uspenski on kirjeldanud Tartu-Moskva koolkonda kui kahe linna teadlaste vastastikku viljastavat koostööd. Kui Moskva uurijad olid valdavalt linvistid, kes tegelesid teatud määral kirjanduse uurimisega, ent nägid asju siiski lingvisti pilguga, siis Tartus oli vastupidi – nemad olid kirjandusteadlased, kes tegelesid teatud määral keeleteadusega, tegeledes samade probleemidega, ent vaadates neid teise poole pealt. Pealegi tuli Lotman Leningradi ülikoolist ning ka Peterburi ja Moskva teaduskoolide erinevate suunitlustel on pikk ajalugu. Nii oli ühel pool taustaks OPOJAZ ja teisel pool Moskva Lingvistilise Ring. Sellele lisaks veel Tartu enda unikaalne teaduslik taustsüsteem. Need koolkonna erinevad traditsioonid rikastasid üksteist, olles vastastikku erakordselt viljastavad. (vt Töid märgisüsteemide alalt 20/1987, lk 18–21) ➦

Olga Revzina – The Fourth Summer School on Secondary Modeling Systems (Tartu, 17-24 August 1970)

Ревзина О. Г. 1970. IV Летняя школа по вторичным моделирующим системам (Тарту, 17–24 августа 1970 г.). Труды по знаковым системам (Sign Systems Studies) 6: 553–566. ––– translated: Semiotica 4/3: 222–243, 1972. ➦

Thomas A. Sebeok – Eesti seos (1998)

Vikerkaar, nr. 1: 63–78, 2000. ➦

Elurada
Quote background

Sõna lahutamisel asjast oli väga palju tagajärgi: lähimaks neist oli see, et võimalikuks sai vale, — edaspidi aga, — luulekunsti teke.

Juri Lotman