Lotmanit ei valitud Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmeks

25. november 1987

Ehkki Lotman oli valitud mitme akadeemia ja teadusühingu välis- või auliikmeks, ei olnud ta Eesti ega NSVL-i Teaduste Akadeemia liige. 1987. aasta sügisel kukutati ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia ühiskonnateaduste osakonnas häältega 8:5 läbi.

1987. aastal toimusid järjekordsed valimised. Sel hetkel oli vakantseid kohti kaks (surnud olid H. Haberman ja L. Jürgenson), kuid välja kuulutati seitse vakantsi, mis tähendas, et NSV Liidu teaduste akadeemia ja EKP keskkomitee andsid loa tõsta akadeemikute arvu. Sama aasta 25. novembril valiti akadeemia üldkogul akadeemikuks senised korrespondentliikmed H. Aben, R. Hagelberg, V. Hižnjakov, V. Palm, A. Raukas, E. Tõugu ning J. Rebane. Vabu korrespondentliikmete kohti oli seega kümme (kaks oli vabad 1986. aastast). Korrespondentliikmeid valiti kuus: Lembit Krumm (energeetika), Georg Liidja (füüsika), Artur Lind (geenitehnoloogia), Udo Margna (taimefüsioloogia), Andrus Pork (fi losoofi a) ja Richard Villems (biofüüsika). Valimata jäi aga korrespondentliige filoloogias. Sellele kohale olid esitatud Juri Lotman, Endel Nirk ja Valdek Pall. Ühiskonnateaduste osakonna üldkogul nimetati neist korrespondentliikme kandidaadiks V. Pall, kuid akadeemia üldkogul ei saanud ta vajalikku lihthäälteenamust.
– Ken Kalling, Erki Tammiksaar 2010. Eesti Teaduste Akadeemia Ajalugu. Arenguid ja järeldusi. Tallinn: ETA, lk 188.