Loengud strukturaalpoeetikast (1964)
1964. aastal ilmus Lotmani esimene semiootika-alane monograafia “Loengud strukturaalpoeetikast”, mis oli ühtlasi ka Tartu Ülikooli uue sarja “Töid märgisüsteemide alalt” esimeseks numbriks.
1964. aastal ilmus Lotmani esimene semiootika-alane monograafia “Loengud strukturaalpoeetikast”, mis oli ühtlasi ka Tartu Ülikooli uue sarja “Töid märgisüsteemide alalt” esimeseks numbriks.
Monograafia aluseks on 1958–1963 aastatel peetud loengukursus strukturaalsest poeetikast.
Lotman alustab sissejuhatavalt kunstiteoreetiliste küsimustega: kunsti spetsiifika, strukturaalne vaade kunsti ja elu suhetele, kunstile kui mudelile ja semiootilisele süsteemile.
Teose teises osas käsitleb ta värsi strukturaalse analüüsi probleeme erinevatel tasanditel, alustades keele kui kirjanduse materjali, luule ja proosa eristust ning luule olemuste käsitlemisega. Seejärel liigub ta luule struktuuri analüüsimise juurde, käsitledes rütmi, korduse, parallelismi, värsimõõdu probleemid, analüüsi grammatilise ja morfoloogilise tasandil, värss meloodilise ja semantilise tervikuna, kompositsiooni ja süžee küsimused.
Teose kolmandas osas käsitleb ta pikemalt teksti ja tekstiväliste struktuuride suhete küsimusi, sh luule tõlkimise probleemi.
Pealkiri originaalis: Лекции по структуральной поэтике. Вып. 1, Введение, теория стиха.
Ilmumisandmed: Töid märgisüsteemide alalt 1. (Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 160) / Труды по знаковым системам. 1. (Ученые Записки Тартуского Государственного Университета. Вып. 63.) Tartu, 1964.
Maht: 195 lk.
Kättesaadav: Tartu Ülikooli digitaalses repositooriumis
