Tartusse semiootikakeskus loomise idee tekkis Lotmanil juba 1960ndatel. Toonane rektor Feodor Klement toetas seda algatust igati, esitledes seda 1967 . aastal osana ülikooli visioonist aastateks 1967–1980. Laboratooriumi pidi sündima Generatiivse Grammatika Grupi eestvedaja Hugo Rätsepa ja Juri Lotmani koostöös.
Nagu TRÜ teadusala prorektor J. Tammeorg selgitas:
Semiootika probleemlaboratoorium näeb ette 3 teemat: sekundaarsete mudelsüsteemide uurimist, eesti keele struktuuri semiootilist uurimist ja informatsiooni otsimise ning õppimise matemaatiliste meetodite uurimist.
Labor pidi sündima 1968. aastal, ent jäi siiski sündimata. 1970. aastal proovis Lotman laborit käivitada koostöös Boriss Uspenski ja Moskva ülikooli juures asuva struktuurse lingvistika ja lingvostatistika laboratooriumiga, ent ka seda plaani ei õnnestunud ellu viia.
Viimaks õnnestus koostöös Linnart Mälliga 1983. aastal avada 6-liikmeline ajaloo ja semiootika laboratoorium, mis tegutses 1991. aastani (Tiigi 78-100). Laboratooriumi, mille pidulik avamine toimus 4. septembril 1983, juhatajaks sai Linnart Mäll, teaduslikeks juhendajateks prof. Herbert Ligi ja prof. Juri Lotman. Herbert Ligi tutvustas labori tööd TRÜ ajalehes 1983. a. 9. septembril järgmiselt:
Semiootikaküsimustega tegeleb professor Lotmani rühm, kestab senine uurimistöö. Ajaloolased on põhiliselt seotud rahvusvahelise uurimisprogrammi «Inimene ja biosfäär» (MAB) projektiga «Inimese ja looduse suhete areng ENSV ter ritooriumil». Projekti juhendavad H. Ligi, L. Laasimer ja L. Jaanits.
Ajaloo ja semiootika labor oli esimene samm semiootika institutsionaliseerimisel Tartu ülikoolis, olles 1992. aastal loodud semiootika osakonna eelkäijaks.