Semiosfäär on Lotmani algupärane mõiste, mis tähistas kõikvõimalikke semiootilisi süsteeme ja protsesse hõlmavat semiootilist ruumi, väljaspool mida ei ole semioos ehk tähendusloome võimalik. Semiosfääri mõiste on inspireeritud Vladimir Vernadski biosfääri mõistest, olles samas Lotmani eelnevate kultuurisemiootiliste ideede loomulikuks edasiarenduseks ja teatavaks kulminatsiooniks.
Lotmani lähenemist iseloomustas see, et lähtekohaks oli keerukas tervik, mille raames üksiksüsteemid vastastikmõjus toimivad. Lotman kirjeldab seda lähenemist järgmiselt:
Niisama nagu üksikuid biifsteeke kokku lappides ei saa tulemuseks vasikat, küll aga võime vasika tükeldamisel saada biifsteegid, nii ei saa me ka semiootilisi üksikakte kokku liites semiootilist universumit.
Semiosfääri, seda keerukat tervikut, kirjeldab ta kogumiku Kultuurisemiootika saatesõnas (1990) järgmiselt:
Meie planeeti ümbritseb analoogiliselt biosfääriga tõeline semiosfäär, mis hõlmab sünkroonselt kogu signaalikoori lindude häälitsustest tehiskaaslaste raadiosignaalideni, diakroonselt aga kogu inimkonna kultuurimälu, alates aju närvirakkude “salvestusest” ja geneetilisest mälust, lõpetades raamatukogude, filmoteekide ja muuseumidega. Iga semiootiline süsteem talitleb suhestatuna semiosfääri teiste süsteemide ja tasanditega.
Artiklis “Semiosfäärist” kirjeldabki Lotman semiootilise universumi ehk semiosfääri kui keeruka ja dünaamilise terviku ehitust ja toimimist. See on Lotmani varasemate kultuurisemiootiliste ideede süntees ja edasiarendus terviklikuks käsitluseks.
Thomas Sebeok on hiljem meenutanud kohtumist Lotmaniga Bergenis, Norras 1986. aastal:
Sel õhtul andis Lotman mulle masinakirjakoopia oma nüüd juba klassikaks kujunenud, väga peenest ja keerukast, ehkki üsna vastuolulisest esseest “O semiosfere”, mis ilmus Semeiõtike (Töid märgisüsteemide alalt) 17. köites aastanumbriga 1984. Ta pidas seda täiesti õigustatult ülioluliseks tööks, kuid paraku oli see veel kaks aastat hiljemgi Lääne lugejaile vaevu kättesaadav. Lotman palus mind, et korraldaksin selle töö kiire tõlkimise ja avaldamise Semiotica’s, millega olin rõõmuga nõus.
– Thomas Sebeok 2000. Eesti-seos. Vikerkaar 1.
Ehkki artikli tõlkimine ja avaldamine toona ei õnnestunud ning inglisekeelsena avaldati artikkel alles 2005. aastal, sai see üheks tuntumaks ja mõjukamaks Lotmani kontseptsiooniks, mis on omakorda inspireerinud arvukaid edasiarendusi.
Originaalis:
Tõlked:
Vaata lisaks:
Dialoog kui semiootilise mehhanismi tööprintsiip. DSpace, Tartu Ülikool ➦