“Kultuurisemiootika teesid”

Koolkond oli 1970. aastaks liikunud üksikute semiootiliste süsteemide uurimise juurest kultuuri kui terviku, sekundaarsete süsteemide süsteemi uurimise juurde. Lotman kasutas terminit ‘kultuurisemiootika’ esmakordselt 1970. aasta Kääriku suvekoolis ning mõni aeg hiljem tegi Lotman kolleegidele ettepaneku kirjutada Varssavis 1973. aastal toimuvaks 7. Rahvusvahelise Slavistika Kongressi jaoks teesid. Lotman soovis autorite ringi kaasata ka Jakobsoni, kes toona töötas Ameerikas, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis, ent pole teada, kas Jakobson kutse kätte sai. Nii kirjutati teesid koolkonna viie tuumikliikme koostöös.

Teesid ilmusid peaaegu samaaegselt vene keelest (Poolas, Kongressi teeside kogumikus) ning inglise keeles (Hollandis, Moutoni kogumikus Structure of Texts and Semiotics of Culture). Hiljem on “Teesid” tõlgitud prantsuse keelde (1974), itaalia keelde (1979), saksa keelde (1986), eesti keelde (1998), portugali keelde (2003) ja hispaania keelde (2006).

Ilmumisandmed:

• В. В. Иванов, А. М. Пятигорский, В. Н. Топоров, Б. А. Успенский,  Ю. М. Лoтман 1973. Тезисы к семиотическому изучению культур: (В применении к славянским текстам). –  Semiotyka i struktura tekstu: Studia poświęcone VII Miçdzynarodowemu kongresowi slawistów. Warszawa, 1973. Wrocław, 1973. S. 9–32. Совм. с 

• B. A. Uspenskij, V. V. Ivanov, V. N. Toporov, A. M. Pjatigorskij and Ju. M. Lotman  1973. Thеses on thе Semiotic Study of Culture: (As Applied to the Slavic Texts). In: Jan van der Eng and Monéir Grygar (eds), Structure of Texts and Semiotics of Culture. The Hague; Paris, 1973. P. 1–28. 

Hiljem taasavaldati teesid Tartu Ülikooli semiootikaalase raamatusarja Tartu Semiotics Library 1. väljaandena kolmes keeles (eesti, vene ja inglise) ning laiendatud väljaandena sarja 13. köites:

• V. V. Ivanov, J. M. Lotman, A. M. Pjatigorski, V. N. Toporov, B. A. Uspenskij 1998. Theses on the Semiotic Study of Cultures = Kultuurisemiootika teesid = Тезисы к семиотическому изучению культур, Tartu Semiotics Library 1. (maht: 88 lk)
• Silvi Salupere, Peeter Torop, Kalevi Kull (toim.) 2013. Beginnings of the semiotics of culture. Tartu Semiotics Library 13. (maht: 133 lk)

Vaata lisaks:

Beginnings of the semiotics of culture (2013)

Silvi Salupere, Peeter Torop, Kalevi Kull 2013. Beginnings of the semiotics of culture. (Tartu Semiotics Library 13). Tartu: University of Tartu Press. ➦

Tartu-Moskva semiootikakoolkond: algus, tegevus ja põhiideed

Koolkonna kujunemine ja tegevus Boriss Uspenski on kirjeldanud Tartu-Moskva koolkonda kui kahe linna teadlaste vastastikku viljastavat koostööd. Kui Moskva uurijad olid valdavalt linvistid, kes tegelesid teatud määral kirjanduse uurimisega, ent nägid asju siiski lingvisti pilguga, siis Tartus oli vastupidi – nemad olid kirjandusteadlased, kes tegelesid teatud määral keeleteadusega, tegeledes samade probleemidega, ent vaadates neid teise poole pealt. Pealegi tuli Lotman Leningradi ülikoolist ning ka Peterburi ja Moskva teaduskoolide erinevate suunitlustel on pikk ajalugu. Nii oli ühel pool taustaks OPOJAZ ja teisel pool Moskva Lingvistilise Ring. Sellele lisaks veel Tartu enda unikaalne teaduslik taustsüsteem. Need koolkonna erinevad traditsioonid rikastasid üksteist, olles vastastikku erakordselt viljastavad. (vt Töid märgisüsteemide alalt 20/1987, lk 18–21) ➦