1979. aasta annab kultuurilehe Sirp ja Vasar rubriigis "Mis on valmis, teoksil, kavas?" ülevaate Lotman töödest-tegemistest. Ülevaates keskendutakse eelkõige Juri Lotmani tööde tõlgetele, mis erinevates riikides viimasel ajal on ilmunud.
Lehes kirjutatakse:
TRÜ professor , filoloogiadoktor, Kirjanike Liidu liige JURI LOTMAN, kelle loenguid alati käib külastamas vabakuulajaid teisteltki erialadelt, on pedagoogina, missugust ülesannet ta ka ise oma rohkete kohustuste seas esmaoluliseks hindab, väga populaarne ja armastatud. Ometi võime öelda, et vaatamata eelmärgitule ning ka sellele, et tänu perioodika, teaduslike kogumike ning kirjastuste vahendusele Eestigi avalikkusel teadmine prof. Lotmani tegevuse kaalukusest ja haardest kaugeltki ei puudu, on Ülemaailmse Semiootika Assotsiatsiooni viitsepresident, Briti TA kirjavahetajaliige ja USA semiootikaseltsi auliige, enam kui 350 teadusliku töö autor küllap see prohvet, kes on vähem tuntud omal maal. Heitkem kiirpilk asjade praegusesse seisu. Rohkem kui Tartus ja Tallinnas on J. Lotmani töid avaldatud Moskvas ja Leningradis, aga ka välismaal. Nii ilmusid Jaapanis monograafia «Kunstilise teksti struktuur» (Tokio ja Osaka, 1978) ja ligi 35-poognane kuituurisemiootika artiklite kogumik, esitades eeskätt valiku «TRÜ Toimetistest»: selle kogumiku jaoks on kirjutatud kaks uut artiklit. Rida uurimusi on jõudnud Jaapani lugeja kätte ajakirjast «Nüüdisaegne Mõte» 1979, nr. 4.
Portugali keeles ilmus möödunud aastal kaks monograafiat — «Kunstilise teksti struktuur» (sama raamatu tõlked 1977. a. ka Belgradis ja Michiganis, 1978. a. Madriidis, varem inglise, rootsi, prantsuse, itaalia ja ungari keeles) ja varem Tallinnas kirjastuses «Valgus» avaldatud «Kinosemiootika ja -esteetika» täiendatud ning kaasajastatud variant (1977. a. ka Pariisis prantsuse, Stokholmis rootsi ja Budapestis ungari keeli, varem avaldatud veel inglise ja saksa keeles). Itaalias Urbino rahvusvahelise semiootikakeskuse väljaandel ilmus eri brošüürina uurimus kultuurist kui kollektiivsest intellektist. Rumeenias, kus varem on tõlgitud «Loenguid strukturaalsest poeetikast» ja «Artikleid kultuuritüpoloogiast», jõudis äsja müügile suur artiklikogumik «Poeetika, esteetika, sotsioloogia», millest M. Bahtini , V. V. Ivanovi , D. Lihhatšovi ja M. Hraptšenko kõrval leiame ka J. Lotmani töid. Analoogilises USA antoloogias «Nõukogude semiootika» (Baltimore ja London, 1977) on J. Lotman esindatud kaheksa, Budapesti kogumikus «Märk — kommunikatsioon — kultuur» kolme uurimusega. Poolas juba kaks trükki vastupidanud kogumik «Kultuurisemiootika» koosneb peamiselt Tartu ja Moskva teadlaste töödest, muidugi ka J. Lotmani omadest. Peale selle on artikleid mitmes välismaa ajakirjas, nagu «Kunst und Literatur» (Berliin), «New Literary History» (USA), «Problemi» (Rooma), «Strumenti Critici» (Torino) jm.
Moskva neljakeelne ajakiri «Sciences Sociales» alustas 1978. aastat erinumbriga nõukogude kirjandusteooriast, tellides ka J. Lotmanilt artikli «Mida annab semiootiline analüüs», «Dekorativnoje Iskusstvo» avaldas uurimuse «Nukud kultuurisüsteemis», NSVL TA Puškini-komisjoni uusim aastaraamat «Ebausaldatavate allikatega töötamise metoodikast». Eesti lugeja kätte jõudis juba suvel järelsõna Voltaire’i «Filosoofilistele jutustustele».
Hulk asju ootab ilmumisjärge. Leningradi «Prosveštšenijes» jõuavad vist enne aastavahetust ilmuda «Jevgeni Onegini» kommentaarid. Raamat on määratud õpetajale ja peaks aitama mõista teksti kultuurilist, psühholoogilist, esteetilist ning olustikulist aspekti, lähendama kauget ajastut tänapäevainimesele. Sama kirjastus kuulutas 1980. a. temaatilises plaanis välja Puškini biograafia, sedapuhku kooliõpilastele. Moskva «Nauka» lubas selle aasta jooksul ilmutada N. Karamzini «Vene reisija kirjad», mille teksti on ette valmistanud, kommenteerinud ja saatesõnaga varustanud J. Lotman, ent ilmselt lükkub see siiski tulevasse aastasse.
SDV-s peaks enne aasta lõppu ilmuma artiklite kogu kultuurisemiootikast, osa neist on varem avaldatud vene keeles, teised VAAP-i tellimusel kirjutatud selle väljaande jaoks; samuti sisaldab uusi töid Itaalias juba tõlgitud kogumik, mis kuulub ka selle aasta trükkimisplaanidesse. Eriti südamelähedaseks kujunes autorile VAAP-i tellimus Leipzigi kirjastuse tarvis — artikkel N. Gogoli «Surnud hingede» saksakeelsele väljaandele, mida illustreerivad Leningradi skulptori A . Kaplani maskid «Surnud hingede» tegelastest. Itaalia tänapäevaprobleemide entsüklopeedia jaoks valmis artikkel «Retoorika», milles on püütud näidata teksti ebaühtlust: iga tekst sisaldab tingimata vastuolu. Seega on praegu jälle jõutud tagasi Hegeli-eelsele seisukohale vastuolust kui teatavast konstruktiivsest printsiibist.
Hulk kirjutisi ootab ilmumist «TRÜ Toimetistes» sarjas «Töid märgisüsteemide alalt», mille XI number on takerdunud trükikotta (viimane korrektuur sai tehtud juba oma poolteist aastat tagasi), ja «Töid vene ja slaavi filoloogiast», mille XXX köide on üle antud kirjastusosakonnale. Äsja läks postiga Moskvasse teele ajakirja «Teatr» tellitud artikkel teatrisemiootikast ja saabus Minskist kõrgkoolide õppevahendiks mõeldud krestomaatia «Vanavene kirjandus uurimustes», kus J. Lotmani seisukohti tutvustab artikkel ««Lugu Igori sõjaretkest» ja XVIII sajandi — XIX sajandi alguse kirjandustraditsioon».
(“Mis valmis, teoksil, kavas”. Sirp ja Vasar, nr. 42, 19. oktoober 1979.)
1980. aastal lisatakse:
Soome ajakirja «Kulttuurivihkot» käesoleva aasta 6. ja 7. numbris on avaldatud Juri Lotmani artikkel «Lavasemiootika», tõlgitud ajakirjast «Teatr» 1980, nr. 2. Artiklile eelneb Jukka Mallineni tutvustus «Lotman — tark Idamaalt».
(Sirp ja Vasar, nr. 50, 12. detsember 1980)
Vaata lisaks:
