Lotman kirjutas talvekooli formaalses ülevaates (TRÜ, nr. 5, 22. veebruar 1974):
8.—13. veebruarini toimus Tartus I üleliiduline sümpoosium teisalt modelleerivate süsteemide alal. NSVL Teaduste Akadeemia küberneetikanõukogu ja NSVL Kõrgema ja Keskerihariduse Ministeeriumi otsus anda selle teadusliku ürituse läbiviimine Tartu ülikoolile polnud juhuslik — TRÜ on juba kümmekond aastat viljakalt ja süstemaatiliselt osalenud selle valdkonna uuringutes. Organisatsioonilised kogemused omandati semiootika suvekoolidega, mida TRD-s järjekindlalt korraldati alates 1964. a. ja mille jätkuks oligi üleliiduline sümpoosium. Tuleb meenutada, et termini «teisalt modelleerivad süsteemid», mis praegu on rahvusvaheliselt laialt levinud, soovitas kümme aastat tagasi Kääriku suvekoolis kasutusele võtta matemaatikadoktor V. Uspenski.
Sümpoosiumis osalesid Moskva, Leningradi, Tartu, Kiievi, Jerevani tuntud teadlased. Kuulati ära ja arutati läbi enam kui 40 ettekannet. Eriti tuleb märkida Tartu teadlaste aktiivset osavõttu. Muuhulgas hinnati kõrgelt ka TRÜ üliõpilaste ettekandeid, kelle seast tahaks esile tõsta IV kursuse vene filoloogi I. Papernot.
Suurt tähelepanu äratasid filoloogiadoktor professor B. Uspenski, fiioloogiadoktor J. Meletinski (mõlemad Moskva), professor B. Jegorovi (Leningrad, esitas suure kollektiivse uurimuse tulemused) ja mitmete teiste külaliste ettekanded.
Nii ettekannetes kui ka arutelu käigus käsitleti teisalt modelleerivate süsteemide uurimisel saadud tulemuste laia rakendamise potentsiaali mitmesugustes valdkondades, alates tulevikutehnikast kuni kontaktideni võimalike maaväliste tsivilisatsioonidega ja selliste kõrgeltarenenud loomadega nagu delfiinid.
Sümpoosiumi otsuses tehakse NSVL Teaduste Akadeemia presiidiumile ettepanek luua vastav üleliiduline koordineeriv teaduslik keskus ja palutakse TRÜ rektoraati publitseerida sümpoosiumi materjalid
Seejärel katkes semiootika suvekoolide traditsioon kaheteistkümneks aastaks, korraldada lubati üksnes väiksemaid seminare. Järgmine ning samas ka viimane suvekool õnnestus korraldada alles 1986. aastal.
Vaata lisaks:
Tartu-Moskva semiootikakoolkond: algus, tegevus ja põhiideed
Koolkonna kujunemine ja tegevus Boriss Uspenski on kirjeldanud Tartu-Moskva koolkonda kui kahe linna teadlaste vastastikku viljastavat koostööd. Kui Moskva uurijad olid valdavalt linvistid, kes tegelesid teatud määral kirjanduse uurimisega, ent nägid asju siiski lingvisti pilguga, siis Tartus oli vastupidi – nemad olid kirjandusteadlased, kes tegelesid teatud määral keeleteadusega, tegeledes samade probleemidega, ent vaadates neid teise poole pealt. Pealegi tuli Lotman Leningradi ülikoolist ning ka Peterburi ja Moskva teaduskoolide erinevate suunitlustel on pikk ajalugu. Nii oli ühel pool taustaks OPOJAZ ja teisel pool Moskva Lingvistilise Ring. Sellele lisaks veel Tartu enda unikaalne teaduslik taustsüsteem. Need koolkonna erinevad traditsioonid rikastasid üksteist, olles vastastikku erakordselt viljastavad. (vt Töid märgisüsteemide alalt 20/1987, lk 18–21) ➦
