Töid märgisüsteemide alalt – koolkonna koostööplatvorm

Esimene vihik – Juri Lotmani monograafia Loengud strukturaalpoeetikast – anti välja esimese Kääriku suvekooli eel. Sarja järgnevad numbrid olid juba tihedalt seotud Tartu-Moskva semiootikakoolkonnaga ja suvekoolidega. Väljaandest saigi üks Tartu-Moskva koolkonna keskseid koostööplatvorme, kus oma töid avaldasid Juri Lotmani kõrval Vjatšeslav Ivanov, Boriss Uspenski, Vladimir Toporov, Aleksandr Pjatogorski, Mihhail Gasparov, Mihhail Jampolski, Boriss Gasparov, Juri Tsivjan, Linnart Mäll, Ivar Kull ja teised koolkonnaga seotud inimesed.

Seda on nimetatud ka koolkonna programmiliseks väljaandeks, milles avaldatud publikatsioonid peegeldavad ka koolkonna rõhuasetustes ja lähenemises toimunud muudatusi. Nii on kogumikes avaldatud artiklites jälgitav ka koolkonna uurimisteemade ja ideede areng ning ka liikmeskonna dünaamika.

Nii ilmneb väljaandes, et peale kolmandat suvekooli 1968. a. püüeldi koolkonna teemadevälja korrastamise suunas – ning 1969. aastal ilmunud neljandast numbrist alates jaotati kogumiku artiklid uurimisteemade järgi: müüt, rahvaluule ja usk kui modelleerivad süsteemid; kunsti semiootika; poeetika ja meetrika; mittekeelelised kommunikatsioonisüsteemid; semiootilise kirjeldamise üldprobleemidest.

Neljandat suvekooli 1970. a. peetakse koolkonna arenguks läbimurdeliseks, kuivõrd seal sai alguse koolkonna suund kultuurisemiootikale – kultuuri kui terviku uurimisele. Ning ka Töid märgisüsteemide alal V numbrisse 1971. a. ilmub eraldi alajaotusena ‘kultuurisemiootika’.

Mitmed numbrid on pühendatud koolkonna jaoks olulistele, teedrajavatele uurijatele: Juri Tõnjanovile (1969), Vladimir Proppile (1971), Mihhail Bahtinile (1973), Pjotr Bogatõrjovile (1975).

1970ndate lõpus hakati välja andma temaatilisi numbreid:

• 10/1978 – Kultuurisemiootika
• 11/1979 – Teksti semiootika
• 12/1981 – Kunstiteksti struktuur ja semiootika
• 13/1981 – Kultuurisemiootika
• 14/1981 – Tekst tekstis
• 15/1982 – Kultuuri tüpoloogia
• 16/1983 – Tekst ja kultuur
• 17/1984 – Sialoogi struktuur kui semiootilise mehhanismi tööprintsiip
• 18/1984 – Linna ja linnakultuuri semiootika
• 19/1986 – Ruumisemiootika ja semiootika ruum
• 20/1987 – Aktuaalsed probleemid kultuurisemiootikas
• 21/1987 – Sümbol kultuurisüsteemis
• 22/1988 – Peegel. Peegelduse semiootika
• 23/1989 ja 24/1992 – Tekst – kultuur – narratiivi semiootika
• 25/1992 – Semiootika ja ajalugu

Ka 1980ndatel, mil koolkonna regulaarsed kokkusaamised lakkasid, jätkati koostööd just Töid märgisüsteemide alalt veergudel. 

Kuni 1992. aastani oli väljaanne põhiliselt venekeelne (sisukord inglise ja eesti keeles). Alates 1998. aastast on ajakirja peamine keel inglise keel (ent avaldatud on ka vene- ja prantsuskeelseid artikleid), artiklite lühikokkuvõtted on eesti-, vene- ja ingliskeelsed. Hiljem on ajakirjas artikleid avaldanud ka Thomas A. Sebeok, Julia Kristeva, Umberto Eco, Winfried Nöth ja paljud teised.