Juri Lotmani lahkumine

28. oktoober 1993

28. oktoobril suri Tartus 72. eluaastal Tartu Ülikooli professor, akadeemik Juri Lotman, üks 20. sajandi silmapaistvamaist humanitaarteadlastest Eestis. Kolleegid vene ja slaavi filoloogia ning semiootika osakonnast meenutavad järelhüüdes Lotmanit kui teadlast, aga ennekõike kui ÕPETAJA, kelle jaoks oli õppetöö sama tähtis kui teadustöö: "Meie kaotus on korvamatu. Kuid lugejatele jäävad raamatud. Meile mälestus ja armastus." Eesti Kirjanike Liit mälestab teda sõnadega: "Juri Lotmani olemus ja looming kinnitasid tõsiasja, et humanism ei tunne keele-, rahvuslikke ega kultuuripiire, ja just valgustajahumanistina võttis eesti kultuuriavalikkus Lotmani omaks. Ta kujunes siin omamoodi humanismisümboliks... Juri Lotman oli legend juba oma eluajal, selle legendi eluvõimelisust ei suuda kahandada ka ta surm. Ehk seesama ümberöeldult Juri Lotmani enda sõnadega ta lemmiku Voltaire’i kohta: “Juba surres oli ta surematu. Ta lahkus, tulvil aastaid, tulvil tegusid ja teoseid, tulvil kõige üllamat ning kõige rängemat vastutust — erksa ning puhta südametunnistuse vastutust.”"

Tartu Ülikooli ja Eesti Teaduste Akadeemia järelhüüdes (Universitas Tartuensis, nr. 32, 5. november 1993) kirjutatakse:

28. oktoobril suri Tartus 72. eluaastal Tartu Ülikooli professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Juri Lotman, üks XX sajandi teise poole viljakamaist ja säravamaist humanitaarteadlastest.

Juri Lotman sündis 28. veebruaril 1922. aastal juristi perekonnas, omandas hariduse Leningradi Ülikooli filoloogiateaduskonnas, kus tollal – aegu, olusid ja ideoloogiat trotsides – õpetas XX sajandi vene humanitaarteaduse eliit.

Algaja ja andeka noore teadlasena tuli Juri Lotman 1950. aastal Tartusse, kus esialgu Õpetajate Instituudis ja varsti Tartu Ülikoolis kulges kogu temaa teadus- ja elutee. Siin ta abiellus, siin sündisid lapsed, siin valmis doktoritöö ja ligi tuhat teaduslikku artiklit ja uurimust, millest paljud on nüüd levinud maailma erinevates keeltes.

Ideoloogilisele survele vaatamata suutis Juri Lotman luua Tartu Ülikoolis maailmamainega semiootikakoolkonna ja välja anda 25 köidet semiootikaalaseid kogumikke («Töid märksüsteemide alalt»), mille iga number läbis mitmekordse tsensuurisõela.

Teiseks Juri Lotmani uurimuste valdkonnaks kogu tema teadlaseelu kestel oli vene kirjanduse ja kultuuri ajalugu. Juri Lotman tegi koos abikaasa Zara Mintsiga Tartu Ülikoolist vene kultuuriloo uurimise Meka. Nende ümber koondusid aastate vältel vene kirjandust uurivad tippteadlased nii Idast kui Läänest, nende hinnanguid uurimistööle peeti vaieldamatuks autoriteediks. Ka selles valdkonnas võttis Juri Lotman koos Zara Mintsiga enda õlule tohutu organiseerimistöö, mille tulemusena ilmus kümneid rahvusvahelise levikuga köiteid seerias «Töid vene ja slaavi filoloogia alalt. Kirjandusteadus.» ja «Bloki kogumikud».

Ajalukku jäävad Juri Lotmani poolt algatatud ja kõrgel akadeemilisel tasemel läbi viidud teaduslikud konverentsid, sümpoosiumid, suvekoolid, mis järjepanu tõestasid rahvusvahelisele teadusüldsusele, et Tartu Ülikool polnud ega pole väike provintsiülikool mitme kultuuri äärealadel, vaid ta on teaduskeskus, mille häält kuuleb kogu maailm.

Juri Lotman oli Briti Akadeemia korrespondentliige, Norra Kuningliku Akadeemia auliige, Rootsi Kuningliku Akadeemia auliige, Brüsseli Ülikooli, Praha Carlova Ülikooli ja Keele’i Ülikooli audoktor ning mitmete teiste rahvusvaheliste teadusühingute liige või auliige.

Juri Lotman on surnud.

Teadlane Juri Lotman jääb tulevastele põlvedele tema kirjutatud töödes. Kahjuks kaob igavesti üks tema suur anne, mis antud vähestele anne olla suur ja ilus oma kõnes, igas sõnas, millega ta pöördus inimeste poole. Tema loengud ja ettekanded jäävad oraatorikunsti säravateks ilminguteks. Juri Lotman oli arusaadav, kui ta pidas kirjalikku või suulist dialoogi maailma erinevate kultuuridega, ja samasugune oli ta ka oma igapäevavestlustes Tartu tänavatel linnarahvaga, kes oma koloriitset, hallipäist, suurte vuntsidega professorit tundis ja armastas.

Me leiname tarka ja ilusat Inimest.

In memoriam: