Kirjandusliku lugemise õpik-krestomaatia IX klassile (1982)

Juri Lotmani ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi vanemõpetaja Veera Neverdinova koostöös valminud venekeelne õpik-krestomaatia oli mõeldud eesti koolide 9. klassidele kasutamiseks vene keele kursuse kirjandusliku lugemise tundides. Õpikus käsitletavad autorid on I. Krõlov, V. Žukovski, K. Rõlejev, A. Puškin, M. Lermontov ja N. Gogol. Luuletekstide valiku ja analüüsi tegi J. Lotman ning proosatekstide osaga tegeles V. Neverdinova. 

See lugemisraamat pakkus õpilastele lugemiseks Ivan Krõlovi valmi “Kaks koera”, katkendi Kondrati Rõlejevi poeemist “Nalivaiko” pealkirja all “Nalivaiko pihtimus”, Vassili Žukovski luuletuse “Kolm rändurit”, valiku Aleksandr Puškini ja Mihhail Lermontovi luulest. Raamat järgib kronoloogiat, mis on vajalik juba ainuüksi seetõttu, et ta kulgeks paralleelselt “Vene kirjanduse ajaloo” õpikuga. (Tegelikus koolipraktikas õnnestus eeldatud seost harva luua, sest vene kirjanduse ajalugu  õpetasid eesti keele ja kirjanduse õpetajad, kuid kirjandusliku lugemise tunde andsid vene keele õpetajad. […] Ent kronoloogiline ülesehitus ei olnud ainus ja olulisim printsiip. Näiteks luuletekstide puhul oli eriti tähtis, et heroilised, lüürilised, iroonilised ja eepilised tekstid vahelduksid teatud rütmis. Siit tulenes ka õpetamismeetodite rütmi nõue: erinevad tekstid nõuavad õpetajalt erinevaid meetodeid, erinevat stiili. Lugemiku tekstid pole lihtsalt katkendid poeetide loomingust, nad moodustavad terviku, mida omakorda võib vaadelda kui teksti. Raamatu tervikkompositsioon seob iga järgneva teksti eelmisega, aktiveerides seda õpilase mälus. Taotletud tervik peaks avanema vastavalt sellele, kuidas liigutakse raamatu “sügavusse”.

Lotmani vene kirjanduse lugemiku järgi õppimise üks eripärasid oli nõue hoida lahus vene keele sõnavara omandamine ja luuletekstide kujundikeele analüüs (uue sõnavara omandamiseks oli õpikus “Lisa”, mis sisaldas sõnaseletusi ja harjutusi). Luuletuse lugemisele eelnes keeletund, mis pidi andma õpilastele vajaliku keelelise kompetentsi, et hiljem mõista samu väljendeid luuletekstis, kus neil on juba poeetiline funktsioon ja nad saavad just selle teksti keelendeiks, autori maailmamudeli osaks. 

– Pärli, Ülle 2007. Juri Lotmani kunstiteksti lugemise õpetus. Keel ja Kirjandus, 2007, nr 5: 378─386. 

Originaal: Лотман, Ю. М., Heвepдинова, В. Н.  1982. Учебник-хрестоматия по литературному чтению для IX класса. Таллинн, Валгус.

Maht: 208 lk