Mitte-memuaarid (1995)
1995. aastal ilmunud raamat sisaldab Lotmani mälestusi oma elust.
1995. aastal ilmunud raamat sisaldab Lotmani mälestusi oma elust.
“Mitte-memuaarides” jutustab Lotman oma elust: kooliajast, sõja-aastatest, sündmustest sõjajärgses Leningradis, mis tõid ta Tartu, elust Tartus ja tööst Tartu Ülikoolis.
Põhjalikumalt peatub ta sõjamälestustel – möödusid ju Lotmanil 6 noorusaastat, 1941–1946 sõjaväes ja – rindel. Ühes varasemas artiklis on ta märkinud: “Kõigile on selge, et sõda on paha asi, kuid noorus on hea asi. Meie noorus aga möödus sõjas, seepärast pole meil sõjast ainult halvad mälestused.” Nii annavad ka “Mitte-memuaarides” avaldatud sõjamälestused värvika ja meisterlikult jutustatud pildi elust sõjarindel.
Jelena Pogosjan on märkinud:
Juri Lotmani sõjalugude jäädvustamise idee kuulub Zara Mintsile. 1988. aasta sügisel nõustus Juri Lotman vastumeelselt ja hulga kõrvaltingimustega alustama oma mälestuste dikteerimist, kuid lükkas seda kavatsust ajapuudusel aina edasi.
“Mitte-memuaaride” dikteerimist alustas ta alles 1992. aasta detsembris. Töö kestis märtsi lõpuni suurte vaheaegadega. Osalt salvestati mälestused diktofoniga, osalt dikteeriti nende ridade autorile. Siin avaldatavasse teksti suhtus Juri Lotman kui esimesse “konspektiivsesse versiooni” ja alustas veebruari lõpul tööd täiendustega. Need on liidetud põhijutustusega teatud määral tingliku seesmise kronoloogia järgi. Täienduste temaatika on juhusliku iseloomuga — need olid pöördumised tema sõjalugude traditsiooniliste süzheede juurde.
Juri Lotman eeldas, et kui need teemad on ammendatud ja põhiteksti sisse viidud, tuleb veel mälestuste faktilist külge täpsustada ja need redigeerida. Seda tööd ta teha ei jõudnud. Mingil määral aitasid seda lünka täita Juri Lotmani õde Lidia Lotman ja poeg Mihhail Lotman.
Pealkiri originaalis: Не-мемуары.
Ilmumisandmed: Лотмановский сборник. 1. М., 1995. С. 5–53.
Tõlge:
› eestikeelne tõlked:
› inglise keeles 2014. Non-Memoirs. Champaign, London, Dublin: Dalkey Archive Press. Translated and annotated by Caroline Lemak Brickman, edited by Evgenii Bershtein, with an afterword by Caroline Lemak Brickman and Evgenii Bershtein.
Loe:
