Semiosfäärist (2009)

Juri Lotman on eesti keeles lugejale juba tuttav nii semiootiku kui kirjandusloolase ja biografistina. Kuigi vene keelt valdaval lugejal on kasutada tohutult suurem valik Lotmani töid, jagunevad need temagi jaoks ikka kaheks – semiootikakeskseteks ja filoloogiakeskseteks. Käesolev teos kuulub esimesse valdkonda. Kogumiku tööde taustaks on algselt vaid Lotmani ja TartuMoskva koolkonnaga assotsieeruva kultuurisemiootika kandepinna laienemine. Teos koosneb kirjutistest, mis valgustavad neid kohti, nähtusi ja protsesse kultuuris, mida on produktiivne vaadelda just kultuurisemiootiku positsioonilt. Need kirjutised annavad võimaluse veenduda, et kultuuri semiosfääri sukeldumine ei ole keerisesse kadumine ja et tutvumine kultuuri mehhanismidega avab meile uue maailma. 

Sari: Avatud Eesti Raamat

Kirjastus: Tallinn: Vagabund

Sisukord

Semiosfäärist
Kultuur kui subjekt ja iseenese objekt
Kultuuride vastastikuse mõju teooriast
Mõned mõtted kultuuritüpoloogiast
(semiootiline aspekt) Tehnikaprogress kui kulturoloogiline probleem
(tõlkinud Part Lias)
Jumala tahe või hasartmäng?
(Seaduspärane ja juhuslik ajalooprotsessis)
Kultuuri dünaamikast
Kunsti osa kultuuri dünaamikas
Müüt – nimi – kultuur
(kirjutatud koos Boriss Uspenskiga)
Sümbol kultuurisüsteemis
“Leping” ja “eneseloovutus”
kui arhetüüpsed kultuurimudelid
Argikäitumise poeetika 18. sajandi vene kultuuris
Kontseptsiooni “Moskva kui kolmas Rooma” vastukajad
Peeter I ideoloogias
(Keskaegsest traditsioonist barokk-kultuuris)
(kirjutatud koos Boriss Uspenskiga)
Peterburi sümboolika ja linnasemiootika probleemid
KaasaegldajaLäänevahel
Kleio teelahkmel

Vaata lisaks:

Andres Herkel – Maailm on ratsu (2000)

Vikerkaar 1/2000, 92-97. ➦

Rein Veidemann – Juri Lotman andis võtme märgimaailma mõistmiseks (1999)

Eesti Päevaleht 04. september 1999. ➦

Kalevi Kull – “Semiosfäär”, 1982: kommentaariks (2006)

Acta Semiotica Estica 3/2006 ➦