Ilmus “Kinosemiootika ja kinoesteetika probleemid”

1973

1970ndate alguses hakkas Lotman tähelepanu pöörama ka filmikunstile. 1971. aastal korraldas ta Tartu Ülikoolis filmisemiootikale pühendatud seminari, kus osalesid ka semiootikud Moskvast, Leningradist ja Pihkvast. Seminaril käsitleti filmikujutuse spetsiifikat, filmi kunstilisi väljendusvahendeid, ruumi ja aja modelleerimist filmis, filmi suhet teistesse märgisüsteemidesse, montaaži probleemid jmt.

1973. aastal valminud raamatus “Kinosemiootika ja kinoesteetika probleemid”, eesti keelde tõlgitud pealkirjaga Filmisemiootika esitab Lotman juba terviklikuma ja ladusa sissejuhatuse filmisemiootika alusprobleemidesse. Teost alustab Lotman ideega, et ehkki filmipilt sarnaneb elule ja näib vahetult arusaadav, on filmikunsti näol tegemist keelega, millel on oma eripärad ning filmide mõistmine eeldab selle keele tundmist. Raamat tegeleb just nende eripärade, filmikunsti semiootiliste mehhanismide tutvustamisega.

Vaata lisaks:

Filmisemiootika (1973)

Filmisemiootika on lühike ja ladus sissejuhatus filmikunsti semiootilisse analüüsi. Lotman käsitab filmi sünteetilise kunstina, mida iseloomustab semiootiline keerukus ja kus põimuvad erinevad märgisüsteemid. Andes ülevaate semiootika peamistest mõistetest, näitab Lotman, kuidas saab nende abil paremini mõista filmikunsti eri tahke – kaadrist kuni montaaži ja näitlejatööni. Lotman rõhutab, et filmil on omaette keel, mille valdamine on eeldus filmikunsti paremaks mõistmiseks. ➦

Seminar filmisemiootikast (1971)

TRÜ: Tartu Riikliku Ülikooli häälekandja, nr. 16, 14. mai 1971. ➦

Elurada
Quote background

Teadus ja kunst on kui inimkultuuri kaks silma. Kunst on mõtlemise vorm, ilma milleta inimteadvus ei eksisteeri, nii nagu ei saa olla ühe ajupoolkeraga teadvust. 

Juri Lotman