Peeter Torop annab projektist ülevaate Lotmani raamatu “Kultuuritüpoloogiatest” eessõnas:
Ignatjevi kateedri ülesandeks oli välja töötada Kuu hõlvamiseks mõeldud robotite konstruktsioon. Kuna Nõukogude Liit soovis Kuule saata terve hulga roboteid, osutus tähtsaks probleemiks robotite omavaheline suhtlemine. Ja selle „robotikeele” otsingutel pöörduti ka kirjandusteadlaste poole. Samas leidis Instituudi teadusala prorektor, et küberneetikute suhted filoloogidega on kahtlased ning 1975 jäi lepingulise projekti viimaseks aastaks.
Lotmani huvi selle teema vastu jätkus ning veel hiljem avaldas ta artikleid, mis käsitlesid tehismõistuse, kunsti ja tehnika suheteid ning “kunstiteksti küberneetika” ehk artoonika temaatikat. Lotmani vaates oli kunstiteos mõtleva seadena ühelt poolt tulevikumasina ideaalne näide, teisalt oma semiootilises keerukuses miski, mida ei ole tehniliste lahendustega asendatav.
Tänapäeva kunstisemiootika ja kultuurisemiootika võimaldavad ühelt poolt näha kunstiteoses inimese loodud mõtlevat seadet, vaadata aga teiselt poolt kultuurile kui loomulikult ja ajalooliselt kujunenud kollektiivse mõistuse mehhanismile, mis omab kollektiivset mälu ja on võimeline sooritama intellektuaalseid operatsioone. See viib inimintellekti välja ainulisuse seisundist, mis on oluline teaduslik samm.
– Juri Lotman
Jegorov avaldas oma Lotmani biograafias projekti „Robot ja semiootiline modelleerimine (käitumise semiootika ja kultuuri tüpoloogia aruanded)” 1974. ja 1975 aastast.
1974. aastal aruande sissejuhatus koosneb neljast punktist:
- 1) masina individuaalse käitumise probleem;
- 2) masina mõistliku käitumise probleem;
- 3) kultuuri kui terviku uurimine ja tehisintellekt;
- 4) kultuuri uurimise kaks aspekti ja tehniline progress. Järgneb kaks osa: I „Kultuur ja suure keerukusega süsteemide käitumise probleem. Keerulise käitumise dünaamiline modelleerimine” ja II „Kultuuri metamehhanismid kui isereguleeriv seade”.
1975. aasta aruandes:
- I peatükk kannab pealkirja „Tehisintellekti probleemid ja semiootiline kultuuride tüpoloogia”. (intellekti määratlemine; intellektuaalsete süsteemide paljusus; loomingulise intellekti struktuur; optimaalsete keelte valik ja tõlke probleem; „intellektuaalse isiksuse” probleem – kultuuri metamehhanismid ja tehisintellekti probleemid; arvuti ja tänapäeva kultuuri metakeelelised kooslused. Kollektiivse ja tehisintellekti sidustamine; assotsiatiivse tõlkebloki struktuur ja assotsiatiivse teadvuse mehhanismid.)
- II peatükk „Kultuuritüpoloogia probleemid ja intellektuaalsete arhetüüpide isomorfism” (kultuuri semiootilised komponendid ja kollektiivse psühholoogia probleemid; märgisüsteemide redutseerimisest ja laienemisest (probleemist „Freudism ja semiootiline kulturoloogia”))
- III peatükk „Käitumise mudelid ja programmid kultuuride tüpoloogia valguses” (käitumise mudelid ja kultuuritüpoloogia; 18. sajandi vene kultuuri semiootilisest tüpoloogiast; käitumine kui semiootiline kategooria; argikäitumise programmeerimine 18. sajandi vene kultuuris; kirjanduslikud tekstid kui dekabrismiajastu inimese argikäitumise programm).
– Peeter Torop 2010. Eessõna. Rmt: J. Lotman, Kultuuritüpoloogiatest.
Vaata lisaks:
