“Vestlusi vene kultuuriloost” (1986–1991)
Jupiteris saab vaadata Juri Lotmani 1986.–1992. aastatel salvestatud loengutsüklit "Vestlusi vene kultuuriloost"! Sari on restaureeritud ja uuesti tõlgitud 2021. ja 2022. aastal.
Jupiteris saab vaadata Juri Lotmani 1986.–1992. aastatel salvestatud loengutsüklit "Vestlusi vene kultuuriloost"! Sari on restaureeritud ja uuesti tõlgitud 2021. ja 2022. aastal.
Saatesarja “Vestlusi vene kultuuriloost” 5 hooaja jooksul tutvustas Lotman vaatajatele vene kultuurilugu ja kirjandust XVIII–XIX sajandil.
Kahjuks pole sarja 1. saade säilinud. Seetõttu algab sari 2. saatest.
Jutuks tuleb XVIII-XIX sajandivahetuse meestemaailm Venemaal: noorte aadlike maailmavaade, suhtumine karjääri, sealhulgas auastmetesse ja -tasudesse, isade-poegade suhted, õppimisvõimalused ning ametivalik. Kuidas muutus ja arenes inimese kõlbeline pale 18. sajandil ja 19. sajandi alguses.
Professor Juri Lotman räägib vene aadlinaiste ellusuhtumisest, kogu nende maailma muutumisest XVIII sajandi lõpu ja XIX sajandi esimestel kümnenditel. Euroopast lähtuvad uued ühiskondlikud mõtted mõjutasid nii moode, perekonnasuhteid kui ka kultuurist osasaamist.
Saates käsitletakse neid nähtusi mitme omal ajal tuntud naise saatuse kaudu, eraldi tuleb juttu Tartuga seotud olnud Maria ja Aleksandra Protassovast, esimese suhetest Vassili Žukovskiga.
Professor Juri Lotman räägib Peeter I uuest süsteemist, mis reglementeeris riigiteenistujad. Miks on Gogolit raske tõlkida ja veel raskem temast aru saada? Ametniku ja teenistusastmete mõiste. Bürokraatia laienemisest arhitektuurile, eramute, nende piirete ja väravate tüpiseerimisest. XVIII saj mundritest, nii voorimeestel kui ka sõjaväelastel. Kõik need nõuded kujundasid ka inimeste arusaamasid – lojaalsusest protestini. Duellid.
Kuidas mõjutas noorte inimeste arusaamasid 1812. aasta Isamaasõda
Professor Juri Lotman räägib kolmest saatusest: 20-aastasena hukkunud Aleksandr Tšitšerinist, hilisemast Tartu ülikooli professorist Andrei Kaissarovist ning sõjakangelasest ja luuletajast Deniss Davõdovist.
Professor Juri Lotman käsitleb Peetri-järgse Venemaa naiste seisundit ühiskonnas, seotust kasvatuse ja haridusega. Smolnõi Instituudi õhkkond.
Professor Juri Lotman räägib õukonnaelust ja ballidest.
Puškini kaasaegsetele oli ball mitte lihtsalt ajaviide, vaid erakordselt tähtis osa nende elust. Juba Peeter I hakkas korraldama nn assambleesid, mis aja jooksul täienesid rohkete rituaalidega. Ball nõudis erilisi tualette, ballitantsudel – menuett, kotiljon, masurka – oli kindel järjekord ja igal tantsul oma tähendus…
Venemaa ajaloos on üks tähelepanuväärsemaid sündmusi dekabristide ülestõus. Dekabristidest kui inimestest, kes kujundasid oma kodumaa ajaloos terve epohhi, räägibki professor Juri Lotman.
Tsükli viimases saates jätkab professor Juri Lotman dekabristide kui erilise inimtüübi käsitlust.
Lotmani arvates kuuluvad inimkonna varamusse võrdselt kultuuriväärtustega ka üllad inimomadused: ausus, õilsus, eneseväärikus – kõik dekabristidele omased jooned.
Alustame professor Juri Lotmani teise vestlustetsükliga, mille põhiteemaks on suhtlemiskultuur.
Avasaates tulevad kõne alla suhtlemise vormid eri ajastutel.
Professor Juri Lotman käsitleb reisimist kui inimestevahelise suhtlemise üht vormi.
Reisimist hariduse omandamise viisina peeti oluliseks juba antiikajal. Inimkonna arenedes kujunes sellest aga tähtis osa teistsuguse kultuuriga tutvumisel. Jutuks on eri kultuuride vastastikune mõju.
Professor Juri Lotman lõpetab kahes eelmises saates käsitletud reisiteema.
Kahe ajaloolise isiku saatuse näitega tuleb kõneks vabade kultuurikontaktide tähendus Venemaa arengule ja inimsuhetele.
Professor Juri Lotmani loengus tuleb jutuks, kuidas erinevatel ajajärkudel tekkis vajadus niisuguste suhtlemisvormide järele nagu ühingud, ringid ja salongid.
Juba antiikajal omistati mõtestatud, filosoofilisele vestlusele suurt tähtsust. 18. sajandil täheldatakse Euroopas mitmesuguste ringide ja eriti salongide õitseaega. Venemaal tekkisid salongid muust Euroopast veidi erinevalt.
Professor Juri Lotman jätkab juttu kirjameeste ühendustest XVIII sajandi Venemaal.
Neid oli peamiselt kaht liiki: kirjandusringid või -ühingud ja salongid. Nii ühed kui teised erinesid oma liikmeskonna poolest kirjanduslikest ühendustest, mis olid varem Prantsusmaal tekkinud ja millest oli juttu eelmises vestluses.
Pofessor Juri Lotman räägib kirjavahetusest ja lugemisest.
Nii kirjad kui raamatud võimaldavad endast teistele teada anda, aga ka iseennast mõista. 18. ja 19. saj inimeste elus olid kirjavahetus ning lugemine väga olulised.
Professor Juri Lotman lõpetab vestluste teise osa ja teeb kokkuvõtte sellest, mida kujutab endast kultuur. Räägib, missugune osa on kultuuri arengus inimsuhetel, rahvuslikel ja piirkondlikel kontaktidel.
Miks on inimesed nii erinevad? Kuidas kultuuritase peegeldub inimese välimuses? Miks on ohtlikud surrogaadid? Mil viisil kultuurid üksteist rikastavad ja miks me üksteisele vajalikud oleme?
Professor Juri Lotman jätkab juttu kirjameeste ühendustest XVIII sajandi Venemaal. Neid oli peamiselt kaht liiki: kirjandusringid või -ühingud ja salongid. Nii ühed kui teised erinesid oma liikmeskonna poolest kirjanduslikest ühendustest, mis olid varem Prantsusmaal tekkinud ja millest oli juttu eelmises vestluses.
Alustame filoloogiadoktori professor Juri Lotmani kolmandat vestlustetsüklit.
Esimese saate peateemaks on kultuuri ja harituse, kultuuri ja isiksuse vahekord. Kultuur kui vaimse elu vorm, mis avaldub ideedes, vaadetes, emotsioonides, mitte aga esemetes ja masinates.
Professor Juri Lotman jätkab oma vestlust intelligentsusest, mille mudeliks võiks olla ema ja lapse vahekord: püüe teineteist mõista. Ühesks intelligentsuse, harituse tunnuseks on ka võimalus kahelda. Lõpuks tuleb juttu sellest, missuguseid olusid on vaja kultuuriinimese arenguks.
Professor Juri Lotman jätkab vestlust kultuuri ja intelligentsuse teemal.
Vaatluse all on hingejõud, kangelaslikkus ja moraalsus. Juttu tuleb ka 18. sajandi Euroopa kultuuri ühest suurest isiksusest – Voltaire’ist.
Professor Juri Lotman vaatleb vene intelligentsi kujunemist. Tähelepanu all on 18. sajand, mil tekkis aadlike ja mitteaadlike kultuur. Neist esimest kihti esindab Herzen, teist aga Tšernõševski.
Jätkates kõnelust kultuurist ja intelligentsusest, räägib professor Juri Lotman häbi- ja süütundest, vaprusest, vahvusest ning aust. Need omadused iseloomustasid ka vene aadliintelligentsi, kes oli ikka püüelnud selle poole, et olla võimust ja valitsusest sõltumatu.
Kolmanda vestlustetsükli viimases saates kõneleb professor Juri Lotman intelligentsi väljakujunemisest Venemaal.
Algab professor Juri Lotmani neljas loengutsükkel, milles kõne all kunst kui kultuuri koostisosa ja koht ühiskonnas.
Kunst on eksisteerinud kogu inimajaloo vältel, olnud kasvatuse, eetika ja religiooni edasiviivaks jõuks. Ka poliitika ei saa läbi kunstita. Me tunneme, et vajame kunsti, ent siiski – miks?
Professor Juri Lotman räägib kunsti mõjust indiviidile ja ühiskonnale, kõlbelisusest ning valikuvabadusest.
Professor Juri Lotman jätkab juttu kunstist ja inimesest ning kunsti vajalikkusest inimühiskonnas. Vaatluse all on teema: inimene kujutavas kunstis ja maalikunstis. Kuidas kujuneb inimesest kunstnik, millisena näeb maali vaataja, miks ja mille poolest erineb kunstiteos fotost?
Sarja neljanda tsükli viimane loeng on üldistus teemal inimene ja kunst.
Professor Juri Lotman räägib tänapäeva kunstist ja sealhulgas filmikunstist, nende mõjust isiksusele, kunsti omapärast ning suhetest pseudokultuuri eri vormidega. Kunst annab alati valikuvõimaluse, mida elu sageli ei anna. Ta eksisteerib mitte ainult väljaspool meid, vaid ka meis enestes. Kui ka tahaksime, ei suudaks me elada kunstita.
Iga inimene kajastub ka oma kaasaegsetes, nii sõprades kui vaenlastes. Puškini kaasaegsed.
Puškin ja Aleksander I. Luuletused, oodid ja poliitilised epigrammid.
Kõne all ei ole mitte kirjanik Ivan Turgenev, vaid tema kauged sugulased, kel oli eriti oluline roll Puškini elus.
Kes oli see õukonnadaam, kelle (kirja)sõbrad olid Puškin, Lermontov, Vjazemski, Gogol, Turgenev ja paljud teised ajastu väljapaistvad mehed ning kes jättis endast vene kultuuriloosse ereda ja kordumatu jälje
Täna räägime huvitavast inimesest, kes oli nii Puškini vaenlane kui ka sõber. Milline oli ta loomus ja miks hüüti teda Tolstoi-Ameeriklaseks?
Tsükli “Puškini elus olulist rolli etendanud inimesed” ja ühtlasi ka kogu sarja viimane saade.
Mis oli see miski, mis lähendas loomult nii erinavaid inimesi, nagu Puškin ja Puštšin?
Režissöör Kadri Mardna, toimetaja Jevgenia Haponen.
Saadete põhjal Lotmani koostatud käsikirjadest valmis raamat “Vestlusi vene kultuuriloost”.
Vaata lisaks:
