Ilmus monograafia Andrei Kaissarovist

Kaissarov, sõjaväelane, vene filoloog ja luuletaja, valiti 1811. aastal 28-aastasena Tartu Ülikooli vene filoloogia professoriks. 

Kaisarov alustas karjääri sõjaväelasena, sai noorelt ohvitseriks, ent läks erru ja läks Göttingeni Ülikooli õppima. 1806. aastal kaitses ta seal väitekirja “Orjade vabastamise vajadusest Venemaal”. Õpingute järel reisis Venemaal ja kogus rahvaluulet. Ning 1811. aastal valiti ta Tartu Ülikooli professoriks. Ülikoolis luges ta vene keele ja kirjanduse kursust, alustas tööd slaavi keelte sõnaraamatu ning vanavene sõnaraamatu kallal, mis aga jäid pooleli. 

1812. aastal algas sõda Prantsusmaaga ning sõja hakul tegi Kaissarov ettepaneku luua armeetrükikoda ja hakata välja andma rindelehte. Vene väejuht Barclay de Tolly palkaski Kaissarovi koos teise Tartu Ülikooli professori Rambachiga ja eestlastest trükitehnikutega 1812. aastal kirjastama rindeajalehte partisanisõjas prantslaste vastu. Sellest sai esimene Venemaal välja antav rindeleht. 

Kaissarov hukkus aasta hiljem, 1813, partinsanisõjas.

Lotman avaldas 1962. aastal Sovetskaja Estonijas Kaissarovist ka lühikese artikli „Professor, kirjastaja, partisan”. Samuti räägib Lotman Kaissarovist oma loengusarja “Vestlusi vene kultuuriloost” 1. hooaja 5. osas “1812. aasta Isamaasõda”.

Vaata lisaks:

Andrei Kaissarov ja ühiskondlik-poliitiline võitlus tema eluajal (1958)

➦

“Vestlusi vene kultuuriloost” (1986–1991)

Saatesarja “Vestlusi vene kultuuriloost” 5 hooaja jooksul tutvustas Lotman vaatajatele vene kultuurilugu ja kirjandust XVIII–XIX sajandil. ➦

Vestlusi vene kultuurist I ja II (1994)

Raamatu algtõukeks sai Venemaa telekanalis peetud ülipopulaarne loengutsükkel “Vestlusi vene kultuuriloost” (1986–1991). Saadete põhjal koostas käsikirja autor ise. ➦